MILLAL ON VAJA EHITUSLUBA JA KUIDAS SEDA SAADA?
Millisteks töödeks on
vaja ehitusprojekti, sellele annab vastuse ehitusseadustiku
lisas 1 toodud loetelu. Allpool
joonisel on näitena toodud väljavõte ehitusseadustiku lisas 1 kirjeldatud
tegevustest hoone ehitamisel. Siin
tuleb silmas pidada, et ehitusloa eelduseks on
alati projekt.
Tasub lugeda Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehelt „korduma kippuvad küsimused “ https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/parim-praktika
Sealt leiab muuhulgas ka vastuse küsimusele:
Millal võib ise ehitada (kuidas
peab siis toimuma dokumenteerimine, omanikujärelevalve jne)?
01.01.2015 rakendunud ehitusseadustik võimaldab endale maja ehitada, kui endale maja ehitajal ei ole vastavat elukutset ega kvalifikatsiooni.
Küll aga peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
Seega peab valminud ehitis igal juhul vastama kõigile ehitisele esitatavatele nõuetele, samuti tuleb ehitamise ajal järgida kõiki ehitusseadustikust tulenevaid nõuded vastava objekti eripärast tulenevas mahus, sh vajadusel lubade taotlemine või teadete esitamine, projekti koostamine, ehitise dokumenterimine, omanikujärelevalve jms.
KUIDAS EHITUSLUBA SAADA?
Ehitusloa saamiseks tuleb koostada eelprojekt, mis esitatakse läbi ehr-i süsteemi kohalikule omavalitsusele. Eelprojekti raames tuleb taotleda kohalikult omavalitsuselt konkreetsele krundile projekteerimistingimused, kui sellel puudub kehtiv detailplaneering. Järgmiseks tuleb siduda hoone asendiplaanil geodeedi mõõdistatud alusel.
Eelprojektis pannakse paika ehitise paiknemine kinnistul ja planeeritakse kinnistusisesed teed, parklad, krundi heakord ja üldine haljastus. Maja puhul esitatakse korruste plaanid, lõige, vaated.
Joonistel täpsustatakse ruumide ja avade paiknemine. Antakse ülevaade kasutatavatest konstruktsioonidest, pannakse paika välisviimistluses kasutatavad materjalid ja värvilahendus. Lisaks lahendatakse eriosade põhimõtteline paiknemine. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse lähteülesandest lahendatakse vastavalt vajadusele ka teised erinõuded.
Eelprojekti alusel arvutatakse hoone energiatõhusus, mis peab kuuluma ehitusloa taotlemisel projekti dokumentatsiooni hulka ja esitatakse samuti läbi ehr-i süsteemi.
Eelprojekt peab sisaldama kogu olulise informatsiooni, mille alusel on võimalik küsida hoone üldehituse ligikaudset hinnapakkumist. Eelprojekti alusel hakatakse koostama eriosade projekte.
Koos erinevate ametiasutuste kooskõlastustega (mille vajadus määratakse ära projekteerimistingimustes) esitatakse eelprojekt koos tellija poolt allkirjastatud ehitusloa taotlusega läbi ehr-i süsteemi kohalikku omavalitsusse ehitusloa saamiseks.
Edasi tulevad veelgi detailsemad projektisaadiumid, mis sarnaselt eskiisprojektile ei ole enamasti kohustuslikud ehitusloa saamisel.
Eelprojekti edasiarendus on põhiprojekt. Selle koosseisus töötatakse välja arhitektuurilised detailid ja täpsustakse joonistel konstruktsiooni tüübid. Samuti joonistakse lahti olulisemad detailid (räästad, soklid, nurgad jne). Määratakse ära erinevate ehitustoodete (uksed, aknad, trepid, käsipuud jne) põhimõttelised lahendused ja omadused.
Põhiprojektis käib koostöö eriosade projekteerijatega.
Põhiprojekti alusel saab koostada ehitise eelarvelise maksumuse ja saab hakata korraldama ehitushanget.
Tööprojekt – viimane ja kõige deitailsemini kirjeldatud ehitusprojekti etapp. Selles täpsustatakse põhiprojekti sõlmi ja lahendusi selliselt, et hoone saaks detailsete jooniste järgi terviklikult valmis ehitada. Tööprojektis määratakse ära juba konkreetsed tooted, mida kasutatakse ehitusel.
IDEEST EHITUSLOANI:
KUI KRUNT POLE VEEL SOETATUD
1. Alustuseks tuleks selgusele jõuda, millise arhitektuurse ilmega hoonet soovitakse. Selleks tuleks koostada oma nägemustest eskiisprojekt.
2. Järgmiseks tuleb leida sobiv krunt, kuhu soovitud arhitektuurse ilmega hoonet ehitada lubatakse. Selle kohta saab infot kohalikust omavalitsusest või kehtivast detailplaneeringust. Näiteks võivad olla krundil ühtedeks piiranguteks lubatud katusekalle, hoone kõrgus, kasutatavad materjalid.
3. Kui sobiv krunt on soetatud, tuleb Küsida kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, kui puudub kehtiv detailplaneering - info kohalikust omavalitsusest või krundi müüjalt.
4. Projekteerimistingimuste
või detailplaneeringu alusel koostatakse eelprojekt, mille alusel väljastatakse
ehitusluba.
Eelprojektile eelnev eskiisprojekt pole kohustuslik, ent selle põhjal saab
tellija teha tasuvusuuringu. Eskiisprojekti analüüsi põhjal koostatakse
projekteerimise lähteülesanne. Eskiisprojekti tegemisel võrreldakse võimalikke
lahendusvariante.
KUI KRUNT ON JUBA OLEMAS
1. Kui sobiv krunt on soetatud, tuleb küsida kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, kui puudub kehtiv detailplaneering - info kohalikust omavalitsusest või krundi müüjalt.