MILLAL ON VAJA EHITUSLUBA JA KUIDAS SEDA SAADA?

Millisteks töödeks on vaja ehitusprojekti, sellele annab vastuse ehitusseadustiku
lisas 1 toodud loetelu. Allpool joonisel on näitena toodud väljavõte ehitusseadustiku lisas 1 kirjeldatud tegevustest hoone ehitamisel. Siin tuleb silmas pidada, et ehitusloa eelduseks on alati projekt.

Tasub lugeda Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehelt „korduma kippuvad küsimused “ https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/parim-praktika

Sealt leiab muuhulgas ka vastuse küsimusele: 

01.01.2015 rakendunud ehitusseadustik võimaldab endale maja ehitada, kui endale maja ehitajal ei ole vastavat elukutset ega kvalifikatsiooni.

Küll aga peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

Seega peab valminud ehitis igal juhul vastama kõigile ehitisele esitatavatele nõuetele, samuti tuleb ehitamise ajal järgida kõiki ehitusseadustikust tulenevaid nõuded vastava objekti eripärast tulenevas mahus, sh vajadusel lubade taotlemine või teadete esitamine, projekti koostamine, ehitise dokumenterimine, omanikujärelevalve jms.

KUIDAS EHITUSLUBA SAADA?

Ehitusloa saamiseks tuleb koostada eelprojekt, mis esitatakse läbi ehr-i süsteemi kohalikule omavalitsusele. Eelprojekti raames tuleb taotleda kohalikult omavalitsuselt konkreetsele krundile projekteerimistingimused, kui sellel puudub kehtiv detailplaneering. Järgmiseks tuleb siduda hoone asendiplaanil geodeedi mõõdistatud alusel.

Eelprojektis pannakse paika ehitise paiknemine kinnistul ja planeeritakse kinnistusisesed teed, parklad, krundi heakord ja üldine haljastus. Maja puhul esitatakse korruste plaanid, lõige, vaated.

Joonistel täpsustatakse ruumide ja avade paiknemine. Antakse ülevaade kasutatavatest konstruktsioonidest, pannakse paika välisviimistluses kasutatavad materjalid ja värvilahendus. Lisaks lahendatakse eriosade põhimõtteline paiknemine. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse lähteülesandest lahendatakse vastavalt vajadusele ka teised erinõuded.

Eelprojekti alusel arvutatakse hoone energiatõhusus, mis peab kuuluma ehitusloa taotlemisel projekti dokumentatsiooni hulka ja esitatakse samuti läbi ehr-i süsteemi.

Eelprojekt peab sisaldama kogu olulise informatsiooni, mille alusel on võimalik küsida hoone üldehituse ligikaudset hinnapakkumist. Eelprojekti alusel hakatakse koostama eriosade projekte.

Koos erinevate ametiasutuste kooskõlastustega (mille vajadus määratakse ära projekteerimistingimustes) esitatakse eelprojekt koos tellija poolt allkirjastatud ehitusloa taotlusega läbi ehr-i süsteemi kohalikku omavalitsusse ehitusloa saamiseks.

Edasi  tulevad veelgi detailsemad projektisaadiumid, mis sarnaselt eskiisprojektile ei ole enamasti kohustuslikud ehitusloa saamisel.

Eelprojekti edasiarendus on põhiprojekt. Selle koosseisus töötatakse välja arhitektuurilised detailid ja täpsustakse joonistel konstruktsiooni tüübid. Samuti joonistakse lahti olulisemad detailid (räästad, soklid, nurgad jne). Määratakse ära erinevate ehitustoodete (uksed, aknad, trepid, käsipuud jne) põhimõttelised lahendused ja omadused.

Põhiprojektis käib koostöö eriosade projekteerijatega.

Põhiprojekti alusel saab koostada ehitise eelarvelise maksumuse ja saab hakata korraldama ehitushanget.

Tööprojekt –  viimane ja kõige deitailsemini kirjeldatud ehitusprojekti etapp. Selles täpsustatakse põhiprojekti sõlmi ja lahendusi selliselt, et hoone saaks detailsete jooniste järgi terviklikult valmis ehitada. Tööprojektis määratakse ära juba konkreetsed tooted, mida kasutatakse ehitusel.