Eskiisprojektist

MIDA KUJUTAB ENDAST ESKIISPROJEKT? 

Eskiisprojekt on hoone arhitektuurne idee ja ruumiplaneeringuline lahendus. Eskiisprojekti põhjal ei väljastata ehitusluba.  Eskiisprojekti eesmärgiks on anda visioon hoonest kui tervikust ja selle mahulisest sobivusest konkreetsesse keskkonda.

Eskiisprojekt on lähteülesandeks järgnevatele arhitektuursete projekti etappidele. Seda täiendatakse ja parendatakse detailsemaks edasi, nii valmib eelprojekt. Eskiisid.ee lehelt on võimalik igale eskiisprojektile kaasa osta ka erialaste programmide failiformaate nagu pln ja dwg, et projekti edasiarendus järgmistes etappides oleks lihtsam, mis tahes arhitektuuribüroos.

Eskiisid.ee lehelt ostetava eskiisprojeti kooseisu kuulub:

Pdf- formaadis:

  •  korruseplaanid
  • vaated
  • lõige
  • seletuskiri
  • 3D illustratsioonid.
  • konkreetse krundiga sidumiseks asendiskeem
  • soovi korral avade spetsifikatsioon

Kuni 20 m2 ja 60m2 hoonete projektidele saab lisatööna koostada, soovi korral, mahutabelid tarindite hiinangulistest ruutmeetritest, et materjalide kulu suurusjärgust aimu saada. Loe lisaks väikeehitise püstitamisest.

MILLEKS ON ESKIISPROJEKTI VAJA? 

Eskiisprojekt on soovituslik projekti etapp selleks, et tellijal tekiks täpsem nägemus ja arusaam oma soovidest. Lisaks on olukordi, kus eskiisprojekt on abiks projekteerimistingimuste väljastamisel – mõnel juhul võib kohalik omavalitsus projekteerimistingimuste väljastamiseks küsida eskiisprojekti, et hinnata hoone sobivust konkreetsele krundile.

Ka võib minna eskiisprojektiga kohaliku omavalitsuse vastava ametniku juurde enne krundi ostmist, et uurida, kuhu on lubatud soovitud arhitektuurse ilmega hoone ehitada. Omavalitsuste ettekirjutused võivad näiteks seada piiranguid katusekaldele ja kui on soov ehitada lamekatusega maja, siis igale poole polegi see lubatud. Seega aitab eskiisprojekt vältida olukordi, kus ostja peab loobuma oma soovitud arhitektuurse ilmega hoonest juba soetatud krundile kehtivate ehituslike nõuete tõttu.

Ettekirjutused projekteeritavale hoonele saab detailplaneeringust või selle puudumisel projekteerimitingimustest, mille väljastab kohalikomavalitsus igale krundile individuaalselt.

Kuigi eelprojekt on täpsem, siis ka juba eskiisprojekti põhjal saavad eriosade koostajad omapoolsetele projekti etappidele teha esmase hinnapakkumise.

Eriosadeks on konstruktiivne osa; tugev- ja nõrkvoolu osa; ventilatsiooni ja kütte osa; vee ja kanalisatsiooni osa; vajadusel maastiku kujundamise ja vertikaalplaneerimise osa. 

MILLAL ON VAJA EHITUSLUBA JA KUIDAS SEDA SAADA?

Millisteks töödeks on vaja ehitusprojekti, sellele annab vastuse ehitusseadustiku lisa 1 toodud loetelu. Allpool joonisel on näitena toodud väljavõte ehitusseadustiku lisas 1 kirjeldatud tegevustest hoone ehitamisel. Siin tuleb silmas pidada, et ehitusloa eelduseks on alati ehitusprojekt.

Tasub lugeda Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehelt „korduma kippuvad küsimused “ https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/parim-praktika

Sealt leiab muuhulgas ka vastuse küsimusele: 

Millal võib ise ehitada (kuidas peab siis toimuma dokumenteerimine, omanikujärelevalve jne)?

01.01.2015 rakendunud ehitusseadustik võimaldab endale maja ehitada, kui endale maja ehitajal ei ole vastavat elukutset ega kvalifikatsiooni.

Küll aga peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

Seega peab valminud ehitis igal juhul vastama kõigile ehitisele esitatavatele nõuetele, samuti tuleb ehitamise ajal järgida kõiki ehitusseadustikust tulenevaid nõuded vastava objekti eripärast tulenevas mahus, sh vajadusel lubade taotlemine või teadete esitamine, projekti koostamine, ehitise dokumenterimine, omanikujärelevalve jms.

KUIDAS EHITUSLUBA SAADA?

Ehitusloa saamiseks tuleb koostada eelprojekt, mis esitatakse läbi ehr-i süsteemi kohalikule omavalitsusele. Eelprojekti raames tuleb taotleda kohalikult omavalitsuselt konkreetsele krundile projekteerimistingimused, kui sellel puudub kehtiv detailplaneering. Järgmiseks tuleb siduda hoone asendiplaanil geodeedi mõõdistatud alusel.

Eelprojektis pannakse paika ehitise paiknemine kinnistul ja planeeritakse kinnistusisesed teed, parklad, krundi heakord ja üldine haljastus. Maja puhul esitatakse korruste plaanid, lõige, vaated.

Joonistel täpsustatakse ruumide ja avade paiknemine. Antakse ülevaade kasutatavatest konstruktsioonidest, pannakse paika välisviimistluses kasutatavad materjalid ja värvilahendus. Lisaks lahendatakse eriosade põhimõtteline paiknemine. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse lähteülesandest lahendatakse vastavalt vajadusele ka teised erinõuded.

Eelprojekti alusel arvutatakse hoone energiatõhusus, mis peab kuuluma ehitusloa taotlemisel projekti dokumentatsiooni hulka ja esitatakse samuti läbi ehr-i süsteemi.

Eelprojekt peab sisaldama kogu olulise informatsiooni, mille alusel on võimalik küsida hoone üldehituse ligikaudset hinnapakkumist. Eelprojekti alusel hakatakse koostama eriosade projekte.

Koos erinevate ametiasutuste kooskõlastustega (mille vajadus määratakse ära projekteerimistingimustes) esitatakse eelprojekt koos tellija poolt allkirjastatud ehitusloa taotlusega läbi ehr-i süsteemi kohalikku omavalitsusse ehitusloa saamiseks.

Edasi  tulevad veelgi detailsemad projektisaadiumid, mis sarnaselt eskiisprojektile ei ole enamasti kohustuslikud ehitusloa saamisel.

Eelprojekti edasiarendus on põhiprojekt. Selle koosseisus töötatakse välja arhitektuurilised detailid ja täpsustakse joonistel konstruktsiooni tüübid. Samuti joonistakse lahti olulisemad detailid (räästad, soklid, nurgad jne). Määratakse ära erinevate ehitustoodete (uksed, aknad, trepid, käsipuud jne) põhimõttelised lahendused ja omadused.

Põhiprojektis käib koostöö eriosade projekteerijatega.

Põhiprojekti alusel saab koostada ehitise eelarvelise maksumuse ja saab hakata korraldama ehitushanget.

Tööprojekt –  viimane ja kõige deitailsemini kirjeldatud ehitusprojekti etapp. Selles täpsustatakse põhiprojekti sõlmi ja lahendusi selliselt, et hoone saaks detailsete jooniste järgi terviklikult valmis ehitada. Tööprojektis määratakse ära juba konkreetsed tooted, mida kasutatakse ehitusel.

IDEEST EHITUSLOANI:

KUI KRUNT POLE VEEL SOETATUD

1.   Alustuseks tuleks selgusele jõuda, millise arhitektuurse ilmega hoonet soovitakse. Selleks tuleks koostada oma nägemustest eskiisprojekt.

2.   Järgmiseks tuleb leida sobiv krunt, kuhu soovitud arhitektuurse ilmega hoonet ehitada lubatakse. Selle kohta saab infot kohalikust omavalitsusest või kehtivast detailplaneeringust. Näiteks võivad olla krundil ühtedeks piiranguteks lubatud katusekalle, hoone kõrgus, kasutatavad materjalid.

3.   Kui sobiv krunt on soetatud, tuleb Küsida kohalikust omavalitsusest projekteerimis-tingimused, kui puudub kehtiv detailplaneering – info kohalikust omavalitsusest või krundi müüjalt.

4.   Projekteerimistingimuste või detail-planeeringu alusel koostatakse eelprojekt, mille alusel väljastatakse ehitusluba.
Eelprojektile eelnev eskiisprojekt pole kohustuslik, ent selle põhjal saab tellija teha tasuvusuuringu. Eskiisprojekti analüüsi põhjal koostatakse projekteerimise lähteülesanne. Eskiisprojekti tegemisel võrreldakse võimalikke lahendusvariante.

KUI KRUNT ON JUBA OLEMAS

1.   Kui sobiv krunt on soetatud, tuleb küsida kohalikust omavalitsusest projekteerimis-tingimused, kui puudub kehtiv detailplaneering – info kohalikust omavalitsusest või krundi müüjalt.

Projekteerimistingimuste või detailplaneeringu alusel (kõike piiranguid ja ettekirjutusi arvestades) koostatakse eelprojekt, mille alusel väljastatakse ehitusluba.